Deuteronoomia (5 Moosese raamat)

Peatükk 17

Sa ei tohi ohverdada Issandale, oma Jumalale, härga või lammast, kellel on viga küljes, midagi pahaloomulist, sest see on jäledus Issandale, su Jumalale!
2 Kui su keskel mõnes su väravaist, mis Issand, su Jumal, sulle annab, leitakse mees või naine, kes teeb, mis kuri on Issanda, su Jumala silmis, rikkudes tema lepingut,
3 kes läheb ja teenib teisi jumalaid ja kummardab neid, päikest või kuud või kõiki taevavägesid, mida ma olen keelanud,
4 ja sellest teatatakse sinule ja sa kuuled seda, siis kuula hästi järele, ja vaata, kui see on tõsi, asi on kindel, seesugust jõledust on Iisraelis tehtud,
5 siis vii see mees või naine, kes seda kurja on teinud, välja oma väravate ette, olgu see mees või naine, ja ta visatagu kividega surnuks!
6 Surmatav surmatagu kahe või kolme tunnistaja ütluse põhjal; ühe tunnistaja ütluse põhjal ei tohi teda surmata.
7 Tunnistajate käsi tõusku esimesena ta vastu, et teda surmata, ja seejärel kogu rahva käsi. Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt!
8 Kui sulle on mõni asi raske otsustada õigusemõistmises vere ja vere vahel, kohtuasja ja kohtuasja vahel, vägivallateo ja vägivallateo vahel tüliasjus su väravais, siis võta kätte ja mine sinna paika, mille Issand, su Jumal, valib,
9 ja tule leviitpreestrite juurde ja selle juurde, kes neil päevil on kohtumõistjaks, ja kuula järele, siis nad kuulutavad sulle otsuse.
10 Ja tee siis selle otsuse järgi, mille nad sulle kuulutavad paigas, mille Issand valib, ja täida hoolsasti kõike, mida nad sulle õpetavad!
11 Tee õpetuse järgi, mida nad sulle annavad, ja kohtuotsuse järgi, mille nad sulle kuulutavad, pead sa talitama, kaldumata paremale või vasakule otsusest, mida nad sulle kuulutavad!
12 Aga mees, kes käitub ülbelt, kuulamata preestrit, kes seisab seal Issanda, su Jumala teenistuses, või kohtumõistjat, peab surema! Nõnda kõrvalda kurjus Iisraelist!
13 Ja kogu rahvas kuulgu seda ja kartku, et nad ei oleks enam nii ülbed!
14 Kui sa jõuad sellele maale, mille Issand, su Jumal, sulle annab, ja sa pärid selle ning elad seal ja ütled: 'Ma tahan tõsta enesele kuninga, nagu on kõigil mu ümberkaudseil rahvail',
15 siis tõsta enesele kuningaks see, kelle Issand, su Jumal, valib! Sa pead tõstma enesele kuninga oma vendade hulgast, sa ei tohi panna enese üle võõrast meest, kes ei ole sinu vend!
16 Aga tema ärgu pidagu enesel palju hobuseid, ja tema ärgu viigu rahvast tagasi Egiptusesse, et hankida palju hobuseid, sest Issand on teile öelnud: 'Ärge minge enam tagasi seda teed!'
17 Ja tema ärgu võtku enesele palju naisi, et ta ei taganeks usust, ja tema ärgu kogugu enesele väga palju hõbedat ja kulda!
18 Ja kui ta istub oma kuningriigi aujärjel, siis ta kirjutagu enesele raamatusse ärakiri sellest Seadusest, mis on leviitpreestrite käes.
19 See olgu tema juures ja ta lugegu seda kõik oma elupäevad, et ta õpiks kartma Issandat, oma Jumalat, pidades kõiki selle Seaduse sõnu ja määrusi, tehes nende järgi,
20 ilma et ta süda suurustleks oma vendade ees ja ilma et ta kalduks käsust paremale või vasakule, et pikendada päevi, mis ta on oma kuningriigi üle, tema ja ta pojad Iisraelis.